Möödunud sajandil, kui päevakorda tuli arvutiprogrammide ja andmebaaside õigusliku kaitse küsimus, kaaluti vähemalt kahte võimalust: kas luua täiesti uus iseseisev õigusinstituut, mis põhineks nt tehtud investeeringute kaitsel, või kasutada täiendatud kujul mõnda olemasolevat vahendit. Valik langes teisele – autoriõigusele. Autoriõiguse üheks oluliseks eeliseks peeti asjaolu, et see ei kaitse teoses väljendatud ideid, vaid üksnes teose vormis väljenduvat originaalsust.
Nüüd oleme uute valikute ees. Loov tehisintellekt (generatiivne TI) on tulnud, et jääda – ja täiustuda! Seda nii iga üksiktulemuse kunstilises, teaduslikus või tehnilises tasemes kui ka valdkondi hõlmates.
Autoriõigused tekivad kirjandus-, kunsti- ja teaduslikele teostele, lisaks arvutiprogrammidele ning andmebaasidele eeldusel, et need on originaalsed: sündinud füüsilisest isikust autori (st inimese) vabade intellektuaalsete valikute tulemusena ja on seetõttu (olulisel määral) kordumatud. Pole oluline, mis vormis või mil viisil on teos väljendatud, nt kas käegakatsutaval materjalil või kodeerituna kuvaril näitamiseks. Samuti ei välista teose õiguslikku kaitset teose loomisel kasutatud tehnilised vahendid ega sattumuslikud protsessid. Nt tükk aega pärast fotograafia tulekut ei tunnustatud autoriõigusi fotodele, kuna foto tegemist peeti liiga tehniliseks ja vahendlikuks.
Juhul kui TI abil genereeritakse taies, kirjatöö või programmikood, milles inimese loomingulised valikud täiesti puuduvad, pole see teos autoriõiguse mõttes ja kaitset ei saa. Ja teistpidi: TI kasutamine nt kirjatöö toimetamisel või video monteerimisel kindlasti ei riku autoriõiguse kaitset toimetatavale kirjatööle või monteeritavale filmile.
Probleemiks on TI looming, mille ettevalmistamisel, töötlemisel või viimistlemisel osaleb inimene. Kui suur peaks olema inimese panus, et tal tekiks autorsus TI loomingule? Millistel tingimustel inimene, kes andis TI-le loometööks vajalikud originaalsed lähteandmed – enda tehtud sõnalised juhised ja ülesanded, joonised, eskiisid, skeemid, projektid, fotod jne –, on TI loodu autor vähemalt mingis kaudses, tuletatud tähenduses?
USA-s on kohus juba teinud otsuse, et kirjutatud juhiste järgi (mida võiks küll pidada kirjalikuks teoseks) loodud kujutava kunsti taies teose kaitset ei saa. Samas, kehtivas autoriõiguses on mitu n-ö projektteose liiki, mille teostamisel nende esinemiskuju oluliselt muutub, kuid autoriõigused kanduvad üle teostusele, nt arhitektuuri- ja disainiteosed. Lisaks, autoriõiguses kehtivad eeldused, et originaalne looming on autoriõiguse kaitse all ja teose oma nime all avaldanud inimene on selle autor – ning vaidlustaja peab tõendama vastupidist.
Autoriõiguskaitse olemasolus pole erilist kahtlust, kui autor on kasutanud TI abi oma teose tõlkimiseks, toimetamiseks, kohandamiseks jm töötlemiseks, mille puhul säilib algteost iseloomustav originaalsus. Sel juhul on tegu autori algatusel loodud tuletatud teosega, millele laienevad algse teose õigused. Samuti tuleb eeldada, et originaalsed on TI loomingu koosteteosed, mille puhul võib olla originaalne loomingu osade (nt muusika, piltide ja teksti) kokkupanek.
Kõne alla võivad tulla ka autoriõigustega kaasnevad õigused: kirjastaja, filmi- või fonogrammitootja jt loomeettevõtjate õigused nende algatatud TI loomingule.
Kahtlemata oleme uues ja mõneti ettearvamatus arengukeerises, kuid teatud turvameetmeid oma õiguste kaitseks saab rakendada juba praegu. Sest mõne olulise toimingu tegemata jätmine praegu võib põhjustada tulevikus ka nende õiguste kaotamise, mida tulevane seadusandlus võib tagada.
Kui on tegemist olulise loometöö või investeeringuga, tasub varakult pöörduda asjatundja poole, tagamaks oma loomingu ja investeeringu kaitset vähemalt kehtiva õigusega võimaldatud piirides.
Avaldatud 24.04.2024 ajalehes Eesti Ekspress https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120287439/inimene-ja-tehisintellekt-kes-on-uhise-loomingu-autor
