ERRi uudise kohaselt püstitasid kinnisvaratehingute arv ja käive möödunud aasta neljandas kvartalis viimase neljateistkümne aasta rekordi. Seega on koroonakriisis majanduses osa sektoreid tabanud ka tõus.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Sageli on kinnisasja müügiprotsessi lisaks notarile ja pooltele kaasatud mitmeid professionaale, nagu maakler ja panga esindajad. Ostjale võib jääda petlik mulje, et selline esinduslik seltskond tagab tehingu igakülgse õiguskindluse. Paraku näitavad valdkonnaga seotud õigusvaidlused, et alati ei pruugi see nii olla. Ka notar ei tegutse kinnisasja müügilepingu tõestamistehingus otseselt ostja esindajana. Kuna turg on tõusuteel, on ruumi ka väiksematele ja kogemuseta arendajatele ning ehitajatele, kelle tegevusest võib sündida suuri probleeme. Seetõttu tasub juhinduda Eesti vanasõnast „Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“!

Telli kinnisvara ostueelne ülevaatus eksperdilt

Müüja vastutab lepingu eseme varjatud puuduste eest, millest ta ei ole ostjat teavitanud või mida ostja ei saanud märgata kinnisvara ülevaatuse teostamisel. Niivõrd olulise tehingu puhul tuleb siiski tavapärasest suurem põhjalikkus alati kasuks. Seetõttu on mõistlik tellida kinnisvara ostueelne ülevaatus eksperdilt ja liita ülevaatusakt müügilepingule või kirjeldada lepingus selle põhjal detailselt kinnisvara seisukorda.

Kaasa jurist lepingu ettevalmistusse

Üsna levinud on kinnisvara müügilepingud, mis sisaldavad endas lisaks keerukat ehituse töövõtulepingut, mille alusel peab müüja korteri pikema aja jooksul valmis ehitama. Taoline leping tuleks kindlasti juristiga koos läbi töötada. Iga korter ja ehitustegevus on ainulaadne ning ehituse töövõtulepingud hõlmavad keskmisest keerukamaid õigusküsimusi. Ehitatava korteri puhul on soovitatav kaasata ekspert, kes teeb ostja huvides terve ehitusprotsessi jooksul järelevalvet. Halvasti sõnastatud ja pealiskaudsed lepingud põhjustavad hiljem suuri arusaamatusi ja aastaid kestvaid kohtuvaidlusi.

Kasutusloa hankimine on kohustuslik

Kuni kasutusloa väljastamiseni ei saa olla tegu täielikult kasutuskõlbliku hoonega. Kasutusloa olemasolu on kohustuslik. Kui lepinguga lubatakse kasutusluba hankida, tuleb vastavad sätted hoolega läbi töötada ja kõik kaasnev detailselt selgeks teha. Kasutusloa hankimine on müüja kohustus ja leping peab sisaldama sätteid, mille alusel on kasutusloa olemasolu korteri või hoone valduse üleandmisel müüja üks peamisi kohustusi. Kasutusloa tähtajaks hankimise kohustuse rikkumine peaks olema lepingust taganemise üheks aluseks. Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et hoone on ehitatud vastavuses ehitusloaga, ja see tõendab, et hoone on ohutu ning seda on turvaline kasutada, aga ka seda, et kinnisvara dokumentatsioon on korras. Kasutusloata hoone kasutamine võib valdajale kaasa tuua kopsakad trahve. Kasutusloa puudumisel üldjuhul ei anta kindlustust ja kindlustus ei pruugi korvata kinnisvara kahjusid. Juhul kui kinnisvaratehingus müüja alles lubab ehitusluba hankida, tuleks lepingusse suhtuda eriti ettevaatlikult, sest ehitusloa saamine pole garanteeritud.

 

Artikli autor vandeadvokaat Tõnu Tuulas

Avaldatud 23.02.2021 ajalehes Eesti Ekspress