Erinevate kriiside valguses on aktualiseerumas küsimus, kas ja kuidas saab äriühingu võlausaldaja nõuda võlgniku juhatuse liikme poolt tekitatud kahju.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Äriühingu juhtorgani liikmete vastutuse aluseid äriühingu võlausaldajate ees tulenevalt juhtorgani liikme kohustuste rikkumisest on Riigikohus oma praktikas korduvalt selgitanud, rõhutades, et ehkki äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Seda juhul, kui juhatuse liikmed rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või muu hulgas ühingu võlausaldajate kaitseks: nt kohustus esitada õigel ajal pankrotiavaldus või heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest või kohustus tagada, et raamatupidamise aastaaruandes oleksid kajastatud kõik olulised asjaolud, mis võivad mõjutada äriühingu majandusseisu ja lepingupartneri majanduslikke otsuseid.

Olukorras, kus osaühingul on juhatuse liikme vastu viimase kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, kuid osaühing ei ole selle nõudeõiguse teostamisest huvitatud, on osaühingu võlausaldajal kaks võimalust, et saavutada osaühingu nõude maksmapanek. Mõlemal juhul on jätkuvalt tegu osaühingule kuuluva nõudega juhatuse liikme vastu, kuid võlausaldajale on seadusega antud võimalus esitada see nõue osaühingu asemel. Esmalt saab võlausaldaja, kellel on osaühingu vastu olemas täitedokument (nt on jõustunud kohtuotsusega mõistetud osaühingult võlausaldaja kasuks välja rahasumma), pöörduda täitmisavaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kehtiv õigus võimaldab pöörata sissenõude võlgnikule kuuluvale nõudele, milleks võib juriidilisest isikust võlgniku korral mh olla kahjuhüvitise nõue oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme vastu. Võlausaldaja saab muu hulgas maksma panna ka osaühingu nõuet oma juhatuse liikme vastu äriseadustiku (ÄS) § 187 lõike 2 alusel koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lõikega 1 tulenevalt viimase poolt äriühingule kahju tekitamisest. Teine võimalus osaühingu võlausaldaja jaoks on osaühingu juhatuse liikme vara arvel enda nõue rahuldada ÄSi § 187 lõike 4 esimesest lausest tulenev võlausaldaja nn derivatiivnõue. ÄSi § 187 lõike 4 esimese lause järgi võib oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda osaühingu juhatuse liikmetelt ka osaühingu võlausaldaja, kes ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Selle nõude esmase eeldusena peab võlausaldajal olema osaühingu vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Teiseks peab kostja olema osaühingu juhatuse liikmena täitnud oma käitumisega juhatuse liikme vastutuse kogu koosseisu osaühingu ees. Kolmandaks peab hageja tõendama, et ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel.

ÄSi § 187 lõike 4 alusel juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise kohustuslik eeltingimus on see, et võlausaldajal on võimalik tõendada, et tema nõude rahuldamine osaühingu vara arvel on ebatõenäoline. Vaidluse korral peab võlausaldaja hagejana tõendama seda, et osaühing on maksejõuetu või muutuks maksejõuetuks juhul, kui võlausaldaja nõue osaühingu vastu rahuldatakse. Võlausaldaja saab osaühingu maksejõuetust tõendada mh sellega, et osaühingu majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole osaühingul vara. Kui võlausaldaja on oma tõendamiskoormise täitnud, saab võlgniku juhatuse liige kostjana esitada tõendid selle kohta, et osaühingul on võlausaldajale kui hagejale teadmata vara, mille alusel saaks hageja nõuet rahuldada.

Artikli autor: vandeadvokaat Andres Past

Avaldatud 29.11.2023 ajalehes Eesti Ekspress https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250845/ariuhingu-juhatuse-liikme-vastutusest-ariuhingu-volausaldaja-ees