Seaduse muutmisega peavad registrist nähtuvad andmed osanike kohta muutuma õiguskindlateks registrikaardi andmeteks, millele saab tehinguid tehes tugineda. Registrikaart hakkab näitama senistele andmetele lisaks andmeid osanike ja neile kuuluvate osade kohta, sealhulgas osade koormamise andmeid. Kui varem tugineti osanike nimekirja andmete õigsuse tuvastamisel ainult juhatuse väljastatud nimekirjale, siis notariaalsete võõrandamistehingute korral ei tohiks nüüdsest enam juhatuse väljastatud nimekiri õiguslikku tähendust omada. Osanike nimekirja peaks sellisel juhul pidama ainult registripidaja, tegema selles muudatusi ja avaldama pidevalt osanike kohta õiguskindlate andmetega õiget seisu.
Nii võiski ette kujutada, et sarnaselt kinnistu võõrandamisega piisab edaspidi osa omandi üleminekuks notari juures tehingu tõestamisest ostja ja müüja osalusel. Seda juhul, kui osaühing pole loobunud osa omandi võõrandamistehingute notariaalsest vormist. Praktikas see paraku nii lihtne aga ei ole.
Tänaseks on äriregistri kohaldatav praktika kujunenud selliseks, et ka notariaalse vormi korral pole ilma osaühingu juhatuse liikme poolt äriregistrile tehtud avalduseta osa omandi ülemineku andmete kandmine osanike nimekirja võimalik. Kuna äriseadustiku uute sätete alusel loetakse notariaalsete võõrandamistehingute puhul osa omand üle läinuks registrikaardil kande tegemisest, siis tuleb asuda seisukohale, et osa omand ei saa üle minna ilma juhatuse nõusolekuta. Kaudselt tähendab see seda, et osanike nimekirja peab koos äriregistriga ka selliste tehingute korral jätkuvalt juhatus. Kuid seoses osa omandi üleminekuga on olukord varasemaga võrreldes veelgi hullem. Võiks öelda, et teatud osas isegi omandiõigust rohkem riivav. Kuna enne kõnesolevaid muudatusi loeti osa omand müüjalt ostjale üle läinuks notariaalse müügilepingu sõlmimisega. Nüüd aga saab sekkuda osa omandi üleminekusse ka juhatus. Selline ei tohtinuks aga seadusemuudatuste eesmärk olla.
Äriseadustiku osa omandi üleminekut reguleerivad uued sätted võimaldavad osade võõrandamisel ka notariaalsest vorminõudest loobuda. Sellisel juhul on juhatuse jätkuv oluline roll osanike nimekirja pidamisel ja osa omandi üleminekul arusaadav. Sellisel võõrandamisel loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist. Arusaamatuks jääb aga see, miks on jätkuvalt ka notariaalse vormiga võõrandamise korral osaühingu juhatusel lõplik sõnaõigus.
Äriõigusega tihedalt kokku puutunud praktikud teavad, kui keeruliseks võivad äriühingutes isikutevahelised suhted kujuneda. Sageli esinevad äritülid ka osanike ja juhatuse liikmete vahel. Suure õiguskindlusega äriregistri andmebaas, mida peetakse osaühingu osade omanike ja võõrandamisandmete osas notariaalselt tõestatud tehingute alusel, peaks tagama võimaluse, et juhatuse liikmed ei saaks näiteks asuda pahatahtlikult takistama osa omandi üleminekut.
Artikli autor: vandeadvokaat Tõnu Tuulas
Avaldatud 25.10.2023 ajalehes Eesti Ekspress https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120241424/kas-osanike-nimekirja-peab-ariregister-voi-jatkuvalt-juhatus
