Foto: Shutterstock
Registreeritud kaubamärk omab olulist rolli kauba või teenuse pakkumisel. Sellega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust kellegi teise identsest või samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine on õigus, mitte kohustus. Soovitatav on kaubamärk registreerida nii ruttu kui võimalik. Varakult registreeritud kaubamärk aitab ära hoida tarbetuid kulutusi ja vähendada hilisemaid vaidlusi. Kaubamärgi õiguskaitse tekib kaubamärgi registrisse kandmisel tagasiulatuvalt alates registreerimistaotluse saabumise kuupäevast ning kehtib 10 aastat.
Kaubamärgid jagunevad registreeritud ja registreerimata kaubamärkideks. Registreerimata kaubamärki võib kasutada, kui see ei riku teiste õigusi. Registreeritud kaubamärki võib kasutada, kui see ei riku kaubamärgi omaniku õigusi. Registreeritud kaubamärk annab omanikule õiguse ainuisikuliselt kaubamärki kasutada ning keelata teistel isikutel kaubamärgi kasutamine registreeritud kaubaklassides. Esineb ka kaubamärke, mis on üldtuntud, nagu näiteks Coca-Cola. Üldtuntud kaubamärgi omanikul on õigus keelata teistel isikutel kaubamärgi kasutamine ka siis, kui kaubamärk ei ole antud kaubaklassis registreeritud.
Riigikohus on tsiviilasja nr 2-19-9828 hiljutises kohtulahendis esitanud selgitavad seisukohad üldtuntud kaubamärgi kaitset käsitlevas õigusvaidluses. Vaidluses osalesid muusikud, kes alustasid 1980ndatel asutatud ansamblis koos musitseerimist. Ajapikku läksid nende teed lahku ja tegevust jätkati eraldi. Poolte lahkheli seisnes ansambli nime kasutamises ning vaidlusteemaks oli see, kes võib seda kaubamärgina kasutada ja kas ühel osapoolel esineb alus keelata teistel bändiliikmetel kaubamärgi (ansambli nime ja logo) registreerimist. Vaidluse keskmes oli kaubamärgi üldtuntus ning Riigikohus selgitas, et üldtuntud kaubamärk võib kuuluda mitmele isikule ühiselt ja ei pruugi olla ainult ansambli juhtliikme ainuomandis.
Kaubamärgi üldtuntuse hindamisel on oluline välja selgitada selle tuntus kaubamärgi registreerimisavalduse esitamise hetkel. Antud kohtulahendi puhul tuli hinnata, kui tuntud oli ansambli nimi, mida hageja püüdis vaidluses kaitsta enda kaubamärgina ajahetkel, mil kostjad esitasid registreerimise taotluse.
Kui kaubamärk on aegsasti registreeritud, on võimalik tagada kaubamärgi omaniku õigused ka veebimaailmas. Veebilehe jaoks on vaja registreerida domeen. Domeen sarnaneb oma mõjult kaubamärgiga, mistõttu on paljud valinud domeeni registreerimiseks kaubamärgi nimetuse. Kaubamärgi kaitse sõltub sellest, kuidas see on registreeritud. Kaubamärgi ja domeeninimedega seonduvates vaidlustes mõjutab kaitset asjaolu, kas tegemist on Eesti-sisese, ELi-sisese või rahvusvahelise kaubamärgiga.
Mõnikord esineb juhtumeid, kus domeen registreeritakse pahatahtlikult ehk eesmärgiga takistada omanikul kaubamärgi ärilisel eesmärgil kasutamist. Selline domeeninime registreerimine on tuntud ka kui cybersquatting ning selle tegevuse eesmärk on panna kaubamärgi omanik olukorda, kus vajaliku domeeninime saamiseks peab kaubamärgi omanik tegema ebamõistlikke kulutusi. Kaubamärgi omanikul on antud olukorras võimalik kaubamärgi domeeninime kaitsta, pöördudes kohtu või domeenivaidluste komisjoni poole eesmärgiga paluda domeeninime kasutajal loobuda selle registreeringust omaniku kasuks.
Alati tasub ka mõelda, kas kaubamärk registreerida äriühingu või selle omanike nimele. Viimasel juhul on kooskõlas kaubamärgi väärtusega võimalik saada dividendidega sarnaselt maksustatud kaubamärgi litsentsitasu. Sellest aga mõnel järgmisel korral.
Advokaadibüroo HansaLaw abistab kliente intellektuaalomandi õigusega seonduvates küsimustes.
Artikli autorid vandeadvokaat Mario Rosentau, advokaat Siiri Pajupuu ja jurist Aliina Seppo
Avaldatud 27.04.2022 ajalehes Eesti Ekspress https://ekspress.delfi.ee/artikkel/96499709/kaubamargi-ja-domeeninime-kaitsmine
