Enamik meist eelistab, et kui tema nimi internetis otsingumootorisse trükkida, kajastuks sealt positiivne tagasiside. Praktika võib olla aga vastupidine. Inimese elus võib olla juhuseid, kus ebameeldiv, möödanik ja vahel lausa ebaõige info internetis kahjustab tema mainet ning segab normaalset töö- ja elukorraldust. Kohati piisab potentsiaalse töö- või eraelulise suhte nurjumiseks lihtsalt valest otsingutulemusest.
Töötajat otsides, uute äripartneritega lepingut sõlmides või korterit üürile andes tehakse tihti internetis taustakontroll – enamasti Google’i abil, kuid mitte ainult –, et näha, millega inimene on tegelenud, kas tal on probleeme või on ta jäänud silma millegi ebaausaga. Otsingutulemus annab isikust mingi pildi. See pilt ei pruugi olla alati asjakohane ega õiglane. Näiteks on ilmunud ajalehtedes suurte pealkirjadega uudised isiku vastu algatatud kriminaalasjast, aga isiku õigeks mõistmise kohta käiv info puudub või jääb tagaplaanile. Ka siis, kui negatiivsest juhtumist on möödunud märkimisväärne aeg, ei peaks teave Google’i otsingutulemustes esimeste seas kajastuma.
Paljudel juhtudel on Teil õigus nõuda veebist oma andmete eemaldamist või vähemalt piiramist selliselt, et otsingutulemusena ei kerki see esile esmasena. Nimelt leiti Euroopa Kohtu kohtuasjas, et mõnel juhul on inimesel õigus olla internetis n-ö unustatud. Seda ennekõike juhtumite puhul, kus tema andmed pole enam möödunud aega ja andmete kogumise eesmärki arvestades vajalikud ega asjakohased. Õigus olla unustatud on sisse kirjutatud ka uude isikuandmete kaitse üldmäärusesse.
Advokaadibüroo HansaLaw on esindanud kliente kirjeldatud asjades edukalt ja kinnitab, et nii mõnigi kord saab muuta vale või ebameeldiva informatsiooni õiguslike vahenditega internetist leidmatuks või raskesti leitavaks. Aeg on üle vaadata, mida internet sinu kohta ütleb ning kas see vajab korrigeerimist!
Janar Urres, vandeadvokaat
Siiri Pajupuu, jurist
Artikkel on avaldatud 30.10.2019 Eesti Ekspressis
