Väidetav sõidukisse jäänud tehnika ületas kordades auto turuhinda ning ainsaks tõendiks auto omaniku enda kinnitus nii tehnika olemasolu kui selle väärtuse kohta. Vahel (nii ka eeltoodud loos) osutub kriminaalne tegu ja kahtlusalune isik selliseks, et kriminaalkorras karistamine ei pruugi olla tingimata kõige eesmärgipärasem. Sellistel juhtudel on riik näinud võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks tulenevalt avaliku menetlushuvi puudumisest, kui süü ei ole suur. Vastav võimalus tuleb aga konkreetse eeldusega – isik peab olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju.

Nahaalsem kannatanu näebki just siin oma võimalust. Esitades menetlusse loomingulise kahjunõude, paneb ta nii prokuröri kui kahtlustatava keerulisse olukorda. Menetlust ei saa ju lõpetada ilma kahju hüvitamata. Väidetav kahju võib aga olla ebaselge või tõendamata.

Olukorda komplitseerib see, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette üheselt ja sõnaselgelt prokurörile õigust kohtueelses menetluses otsustada esitatud kahjunõude põhjendatuse üle.
Oleme siiski AB-s Hansalaw seisukohal, et ka hetkel kehtiv seadus annab sellise võimaluse. Praktika on siiski selline, et osal prokuröridest võib jääda puudu tahtest ja valmisolekust otsustamaks nõude põhjendatuse üle või leitakse, et selline otsustuspädevus neil sootuks puudub.
Rolli võib mängida seegi, et tsiviilnõuete lahendamiskogemus on prokuröridel mõistagi väiksem kui seda kriminaalkuriteo tuvastamise puhul. Nii kipub tekkima olukord, kus prokurör paneb kahtlustatava valiku ette – riik on valmis vastu tulema ja kriminaalmenetluse lõpetama, kuid saab seda teha vaid siis, kui kahtlustatav on kahju hüvitanud ning seda kannatanu poolt nõutud ulatuses. Leitakse, et kui kahtlustatav eelnevaga ei nõustu, tuleb paratamatult lahendada vaidlus kohtus ja eks seal siis selgub, kas ja millises ulatuses on kannatanu nõue põhjendatud.

Nii otsustasid ka n-ö kahvlisse pandud ja loo alguses mainitud poisid tasuda vastutasuna kriminaalmenetluse lõpetamise eest sõiduki omaniku kahjunõue, tundes loo lõppedes end ise omamoodi kannatanutena. Oleme seisukohal, et kahtlustatava eeltoodud olukorda seadmine ei pruugi alati viia õiglase lõpplahendini. Leiame, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei pea ega peaks panema kahtlustatavat valiku ette, kus tal tuleb selle eest tasuda tõenäoliselt ebaõiglane hüvitis.
Siinkohal esitame ka avaliku üleskutse prokuratuurile kujundada või ühtlustada ametisiseselt arusaam, millised õigused on prokuröril kohtueelses menetluses hinnata kannatanu poolt esitatud tsiviilnõude põhjendatust ja/või kannatanule tekitatud kahju ulatust, seda ennekõike kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamisel.

Kõigil kriminaalkorras kahtluse alla sattunutel, aga ka kannatanutel, soovitame alati oma õiguste eest seista. Parim viis selleks on teha koostööd professionaalse ja kogemusi omava valdkonna spetsialistiga. Seetõttu tasub teada, et AB-l HansaLaw on rohkem kui kümne aasta pikkune kogemus kriminaalmenetluses nii kannatanute esindamisel kui kahtluse alla sattunud isikute kaitsmisel.