Vandeadvokaat Monika Nõlv koostas ülevaate 2016.aastal kehtima hakkavatest seadusemuudatustest, ülevaade on avaldatud ka EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) kodulehel.

Tulumaksuseadus

1. 2016.a on füüsilise isiku maksuvaba tulu 2040 eurot ( s.o 170 eurot kuus) ( 2015 oli 1848 eurot, s.o 154 eurot kuus; TuMS § 23 p 1)
Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ( alates teisest lapsest) jääb endisele tasemele, so. 1848 eurot aastas. ( TuMS § 23.1).
Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on suurenenud 2700 euro aastas ( so. 225 eurot kuus; seega arvestades üldist maksuvaba tulu, on pension suuruses 395 maksuvaba).

2. Tulumaksuseaduses on tühistatud kingituste ja annetuste mahaarvamise piirang (varem sai maha arvata 5 % maksustamisperioodi tulust, alates 01.01.2016 TuMS § 27 lg 3 kehtetu).
Maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusumma väheneb. Kui varem sai maksustatavast tulust eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata 1920 eurot, siis alates 2016. aastast on lubatud maha arvata 1200 eurot (TuMS § 282 lg 1).

3. Autokooli kulude tulumaksusoodustust alates 01.01.2016 enam ei ole . Samuti ei saa täiskasvanud maha arvata enam huvikooli kulusid.
Täienduskoolituse osalemise kulu on võimalik käsitada koolituskuluna, kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.
Koolituskuluna ei käsitata AM-kategooria, A-kategooria, A1-alamkategooria, A2-alamkategooria, B-kategooria ega B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid. Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune. (TuMS § 26 lg 21) .

Kuni 2016. aasta 30. juunini loetakse koolituskulude hulka ka riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis või asjaomase õppekava alusel õppe läbiviimiseks tegevusluba omavas erakoolis täienduskoolituses osalemise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud, kui õppija osales eelnimetatud täienduskoolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe (TuMS § 61 lg 441).
Tulumaksuga mittemaksustavaks loetakse ka kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikule makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitis
(TuMS § 19 lg 3 p 19) .

4. Uudsena on võimalik füüsilisel isikul alates 2016.a maha arvata ilma dokumentaalsete tõendite olemasoluta eluruumi üüritulust 20 % üürimisega seotud kulude katteks ((TuMS § 391- Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (§ 16 lõige 1) arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. ).
Esmakordselt tehakse mahaarvamine 2016. a tuludeklaratsiooni alusel, mis esitatakse 31. märtsiks 2017). 20 % mahaarvamist arvestatakse ainult tuludeklaratsioonis. Üüritasu kinnipidamisele see ei kohaldu.

Renditulu on TuMS § 16 lg 1 kohaselt üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise tasumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu.
Renditulu hulka ei kuulu võlaõigusseaduse § 292 tähenduses kõrvalkulude ja § 293 tähenduses koormiste kandmine renditulu saaja eest või nende kandmise hüvitamine renditulu saajale ega käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktis 15 nimetatud summa.
VÕS § 292 tähenduses on kõrvalkuludeks tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TuMS § 19 lg 3 p 15 sätestab , et tulumaksuga ei maksustata asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 alusel tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstavat tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses;
Seega on näiteks korteri üürimise korral kõrvalkuludeks kommunaalmaksud ( sh vesi, elekter, lumekoristus jms mis seotud kortermaja või elamu heakorraga), mis renditulu hulka ei arvestata. Samas aga ei loeta üürniku poolt tasutud laenumakseid kõrvalkuluks , vaid üürileandja tuluks. Kui üürnik teeb parendusi, mida üürileandja ei hüvita, loetakse üürilepingu lõppemisel üürileandja tuluks kortermaja või elamu väärtuse kasv. Üürniku poolt tehtud sanitaarremondi puhul, mis ei tõsta väärtust, renditulu ei teki.
Uus on ka see, et sõltumata renditulu saamisest, peab selle saamist või mittesaamist tuludeklaratsioonis kinnitama. (TuMS § 44 lg 14 sätestab, et residendist füüsiline isik, kes on Eestis asutatud hooneühistu liige või kellele kuulub Eestis asuv korteriomand, kinnisasi või Eestis asuva kinnisasjaga seotud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus, kinnitab tuludeklaratsioonis maksustamisperioodil renditulu (§ 16 lõige 1) saamist või mittesaamist). Kinnitus tuleb anda vaid juhul, kui isikul on tuludeklaratsiooni esitamise kohustus.

5. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta ( TuMS § 13 lg 3 p 1).
Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Liidu institutsiooni või asutuse juures riikliku eksperdi ülesandeid täitvale ametnikule või töötajale makstavat päevaraha, mis ei ületa selle institutsiooni või asutuse kehtestatud päevaraha ülemmäära, ning sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist (TuMS § 13 lg 3 punkt 15. kohaldatakse tagasiulatuvalt 2015. aasta 1. jaanuarist)
Alates 2016.a ei käsitleta enam erisoodustusena lähetusega seotud kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära ( TuMS § 48 lg 4 p 4 on tunnistatud kehtetuks). Seda käsitletakse nüüd töötasuna (netotasu), millelt kuuluvad isikustatult deklareerimisele ja tasumisele kõik töötasumaksud.

6. Seoses muudatustega tööturuteenuste ja –toetuste seaduses (edaspidi TTTS) on tehtud mitmed olulised muudatused ka tulumaksuseaduses, sh muutub seoses sellega ka TSD täitmise kord. TuMS § 40 lg 5 on täiendatud. Tulumaksu kinnipidaja esitab TSD töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud (Töötamise peatumine töötajate registri tähenduses on tööd tegeva isiku viibimine lapsehoolduspuhkusel, aja- ja asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel ( MKS § 251), sõltumata väljamaksete tegemisest. Väljamaksete puudumisel näidatakse maksudeklaratsioonis töötaja või ametniku kohta tööaja määr.
TuMS § 40 lõikes 5 nimetatud tööaja määr näidatakse esimest korda 2015. aasta detsembrikuu eest esitatavas deklaratsioonis (TuMS § 61 lg 46.).

Seega tuleb iga töötaja kohta märkida tööaja määr ja seda sõltumata väljamakse tegemisest. TSD -l on selleks uus lahter (TSD täitmise kord on kehtestatud Rahandusministri 13.11.2015 määrusega nr 42 „ Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad” muutmine“ ( avaldatud RT I, 20.11.2015, 2) ning üksikasjalikud juhised on toodud MTA lehel aadresssil : http://www.emta.ee/index.php?id=38144 . ( Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta 2016. aastal. http://www.emta.ee/public/Naited_TSDlisa1_taitmine__2016.pdf )
Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muudatuste eesmärgiks on elavdada tööturgu ning suurendada madalapalgaliste töötajate sissetulekuid, mis väljendub iga- aastase tagasimaksena, kui isik vastab seaduses sätestatud tingimustele (sh kalendriaasta jooksul vähemalt 6 kuud töötanud täistööajaga, vt täpsemalt tingimused TTTS § 372 ).
Tagasimakseid saab taotleda esimest korda 2017.aastal, kui esitatakse füüsilise isiku 2016.a tuludeklaratsioon.
Tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr kehtestatakse tagasimakse arvutamise aluseks oleva aasta riigieelarvega, võttes arvesse arvestuslikku elatusmiinimumi ja kuutasu alammäära täistööajaga töötamise korral. Nimetatud määr ei või olla madalam viimati Statistikaameti avaldatud arvestuslikust elatusmiinimumist (TTTS § 373 lg 4 ).
2016. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 6 kohaselt on madala sissetulekuga töötavale isikule tehtava tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr 228 eurot.
Tagasimakse suuruse arvutamine on toodud TTTS § 373 . Tagasimakse ülempiir on eelmise kalendriaasta eest füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel arvutatud tulumaksu kohustuse suurus pärast maksustatavast tulust tehtud tulumaksuseadusega lubatud mahaarvamisi.

Ravikindlustus

7. Juhtimis- ja kontrollorgani liikmete ning võlaõiguslike lepingute puhul ei ole enam ravikindlustuse tekkimise aluseks töötajate registri kanne, vaid TSD-l deklareeritud andmed.

Ravikindlusseaduse § 5 lg 2 p 4 ja p 5 kohaselt on need isikud ( juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses ja töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ) kindlustatuks kui juriidiline isik maksab või juriidilised isikud maksavad või ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (edaspidi sotsiaalmaksu miinimumkohustus).
Seega tuginetakse TSD andmetele, mis tähendab, et kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt ( s.o 2016. aastal 390 eurot) arvutatuna sotsiaalmaksu (s.o 128, 70 eurot), on tal ravikindlustus.
Ravikindlustus tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval. Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast isiku eest Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punktis 4 sätestatud tähtpäevaks ( deklareerimise päev on maksustamisperioodile järgneva kuu kümnes kuupäev, seega kui sel kuupäeval ei deklareeritud, peatub kindluskaitse 11. kuupäevast arvates) . Peatumist ei kohaldata ajavahemikus, millal kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.
Kindlustuskaitse kehtivusel omab tähendust deklareerimiskohustuse täitmine, mitte tasumine. Tasuma kohustatud isiku maksuvõla olemasolu ei saa mõjutada kindlustuskaitset, sarnane on see ka töö- ja teenistussuhte puhul.
Oluline just igakuine deklareerimine sotsiaalmaksu miinimumkohustuse suuruses 128, 70 eurot. Kuude summasid summaarselt ei arvestata. Deklareerimata jätmisel kaotab ravikindlustus koheselt järgmisel päeva oma kehtivuse.

Sotsiaalmaksuseadus, töötuskindlustus, kogumispension

8. Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 2016.a. 390 eurot ( kehtestatud 2016.aasta riigieelarve seadusega- § 2 lg 10; 2015.a oli kuumäär 355 eurot) .
Sotsiaalmaksu määr langeb alates 1. jaanuarist 2017.a – 32, 5 % ning alates 1. jaanuarist 2018.a -32 % .

9. Töötuskindlustuse makse määrad jäid võrreldes 2015 a samale tasemele- töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8% ( Vabariigi Valitsuse 11.09.2015 nr määrus nr 92“ Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2016–2019“).

10. Kogumispenisoni makse määr sõltub sellest, kas isik on esitanud 2013.a avalduse omapoolse osa suurendamiseks. Sel juhul tuleb kinni pidada 3 %, avalduse mitteesitanud isikutele tehtud väljamaksetelt peetakse endiselt kinni 2 % .

Käibemaksuseadus

11. Kuni 2016. aasta 20. jaanuarini on maksukohustuslasel õigus kajastada käibedeklaratsiooni lisal arvete summad summeerituna tehingupartnerite kaupa valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras (KMS § 46 lg 21) . Edaspidi peab esitama andmed arvete lõikes.

12. KMS § 30 lg 4 p 3 on täiendatud. Lisaks taksoveole, ei kohaldata sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ka juhul, kui sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

13. Alates 01.01.2017 on käibemaksumäär on 14 protsenti majutuse või koos hommikusöögiga majutuse maksustatavast väärtusest, välja arvatud selle teenusega kaasnev kaup või teenus ( KMS § 15 lg 21 ).

Aktsiiside tõus

14. Aktsiisidest tõuseb 2016.a alkoholi aktsiis alates 01.02.2016 ( 15 % ), tubakatoodete aktsiis tõuseb alates 01.06.2016 ( perioodil 2016-2018 – 8 %), alates 01.01.2016 tõuseb maagaasi aktsiisimäär ning alates 01.02.2016 kütuseaktsiis -bensiinide, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, kivisüsi, pruunsüsi ja koksi ning põlevkivi aktsiisimäär.

Raamatupidamise seadus

15. Raamatupidamise seadusesse on toodud mitmeid uusi mõisteid. Muudatuste kohaselt jaotuvad Eesti ettevõtted mikro-, väike-, keskmisteks ja suurettevõteteks. Samuti eristatakse väikest, keskmist ja suurt konsolideerimisgruppi. Oluliselt on muudetud aruandluse nõudeid ning auditi piirmäärasid.
Mikroettevõtja on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
Seega vaadatakse tingimuste täitmist bilansipäeva seisuga ja kõik tingimused peavad olema täidetud.
Väikeettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
Keskmise suurusega ettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtja on Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest;
Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada.
Kui seni kehtinud seadus nõudis kõikidelt ettevõtjatelt sarnaseid aruandeid, siis nüüd on mikroettevõtjal ja väikeettevõtjal võimalus esitada lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest (RPS § 15 lg 21), kusjuures aastaaruande erisused võivad olla bilansis ja kasumiaruandes kajastatus ( RPS § 18 lg 31 – 33). Samuti on erisused raamatupidamise aastaaruande lisade osas ( RPS § 21 lg 3, lg 4).
Raamatupidamise seaduse redaktsiooni, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem, ja nende kohta koostatud aruannetele (RPS § 62 lg 9). Seega, kui aruandeperiood lõppes 31.detsembril 2015.a , kohaldatakse kuni 31.12.2015 kehtinud sätteid ning aruannete lihtsustused veel 2015.a aruandele ei kehti.

16. Positiivne on see, et 01.07.2015 on jõustunud MKS muudatus, mille kohaselt maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse ja selle muudatuse korral.
Seega on edaspidi välistatud seadusandja ootamatud „üllatused“ ning ettevõtjad saavad end paremini seadusemuudatusteks ette valmistada.