Vandeadvokaadid Janar Urres, Gerly Kask ja Vahur Kivistik esindasid edukalt klienti ettevõtte ülemineku maksuvaidluses, milles nõuti ligi 700 tuhate euro tasumist.
Antud vaidluses esitas maksuhaldur kliendile üheaegselt maksuotsusega käibemaksu nõude KMS § 4 lg 2 p 1 alusel ja maksuvõla tasumise korralduse MKS § 37 alusel, mis oli tehtud seoses ettevõtte ülemineku tuvastamisega. Vaidlus keskendus üleantud ettevõtte varakogumi määratlemisele, sh nt. kas üksik seadmete müügitehing tekitaks ettevõtte ülemineku, isikute ja ettevõtete vahelistele seostele, kui ka maksuhalduri etteheidetele ning argumentatsiooni selgusele ja paikapidavusele üleläinud ettevõtte tegevuste ja majandustegevuse killustamise kohta ning ka ettevõtte ülemineku võimalikele konstruktsioonidele. Vaidlus on huvipakkuv ka seetõttu, et maksuhalduri poolt tekkisid maksuõiguse-ja kohtupraktikasse sellised uued mõisted nagu „teenindav äriühing“ja „mõjuvõimu omav äriühing“, neid siiski piisavalt õiguslikult avamata.
Halduskohus kaebust ei rahuldanud ja nõustus maksuhalduri seisukohtadega. Ringkonnakohus suhtus siiski oluliselt kriitilisemalt maksuhalduri argumentatsiooni ja nõustus kaebaja argumentidega, et ettevõtte ülemineku kontseptsioon on väga oluliste põhjendamispuudustega ja rahuldas kaebuse. Riigikohus ei võtnud maksuhalduri kassatsiooni menetlusse.
Kuna ettevõtte üleminek on määratlemata õigusmõiste ja tsiviilkäive pidevalt arenev, siis ka maksuhaldur püüab maksukogumise eesmärgil tehinguid tänapäeval väga avaralt tõlgendada. Seega võib tulevikus oodata huvitavaid ja uudseid ettevõtte ülemineku tuvastamise kaasuseid. Tasub aga tähele panna, et maksuotsuse faktiline alus peab olema selge, et oleks võimalik kontrollida, kas maksu määramise eeldused on täidetud.