02.10.2015 ilmus Äripäeva veebilehel Advokaadibüroo HansaLaw vandeadvokaadi Vahur Kivistiku arvamuslugu seoses maksukoormuse konkurentsivõime edetabelitega, arvamuslugu saab lugeda ka siit.
Maksukoormuse konkurentsivõime edetabelid nagu missivõistlus: ühele meeldib blond ja teisele brünett, kirjutab vandeadvokaat Vahur Kivistik.
Äripäev refereeris 28. septembri Wall Street Journali uudist, mille kohaselt on Eestil Tax Foundationi (TF) iga-aastases rahvusvahelises maksude konkurentsivõime indeksis Eestil jälle esikohta oodata. Mitte maailmas, vaid OECD riikide hulgas.
Eufooriasse tõusmise vältimiseks tasub meenutada, et sarnase ja mitte vähem autoriteetse WEF edetabeli kohaselt asub Eesti total tax rate indeksis mitte nii auväärsel kohal, olles 144 hinnatava riigi seas alles 110.
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov on viidanud, et tööjõumaksude (mida praegu maksab tööandja) ümberkantimisel töövõtja maksudeks, ilma et üldine maksukoormus muutuks, lendaksime raketina tippu. Jegorov küsib õigesti, kas sellel „maksukeemial“ on mõtet.
Tööjõumakse ei arvestata
Maksumaksjate liit juhtis juba 2014 tähelepanu, et TF tabel ei arvesta üldse tööjõumakse. Seega võiks TF tabel olla tore lugemine aktsia- või kinnisvarainvestorile, tegelikkust moonutav aga tööjõudu kasutava ettevõtluse aspektist.
Halloo, härrad Wall Streetil, mis vahet seal on, kas dividendide brutosummalt peab 20% kinni väljamakse tegija või väljamakse saaja või nad kahekesi kokku, puhtalt kätte on ikka 80%. Küsimus on ikkagi üldises maksukoormuses, ja siin annab TF tabel tööjõumaksude arvestamata jätmise tõttu moonutatud pildi. Tõsi, tabeli põhjas olevates riikides on ettevõtte tulumaks ja dividendimaks kokku röögatult kõrgemad.
Näkiliste välimääraja
Samuti autoriteetse PWC iga-aastase edetabeli kohaselt on Eesti kohad läbi aastate olnud vahemikus 30-40. Eesti kukkus seal ligi kümme kohta, kui Tallinnas sätestati müügimaks, ja taastas vana koha, kui see kaotati.
Tavapäraselt arvestatakse kõnealustes edetabelites eri kaaluga aspekte, millest – mõnevõrra lihtsustatult – ühe olulise rühma moodustavad maksude tasumise lihtsus ning teise rühma maksukoormus võrdluses teiste hinnatavate riikidega. Tihti arvestatakse ka riigi suhtumist ettevõtlusesse ja maksude administreerimist. Eestil on peaaegu kõik hästi maksusüsteemi lihtsusega ja maksude tasumise mugavusega. Erandeid on suhteliselt vähe, makse maksta on lihtne ning mugav, e-maksuamet maailma parimate hulgas.
Maksukoormuse ja halduspraktikaga asi nii roosiline pole. Tööjõumaksud on Euroopa kõrgemate hulgas. Eraldi uurimist vajaks äriinimeste tunnetus riigi, eriti rahandusministeeriumi ja maksuameti tegevuse suhtes. Parklates luuramine ning maksualases õigusloomes maksumaksjatest teerulliga ülesõitmine vaevalt et tabelisse plusspunkte annavad.
Kokkuvõttes on maksukoormuse konkurentsivõime edetabelid nagu missivõistlus: ühele meeldib blond ja teisele brünett. TF tabelis aga hinnatakse neid näkiliste välimääraja kriteeriumite järgi.
