2014 .aastal jõustusid mitmed olulised muudatused maksukorralduse seaduses.

– Sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg oli varem seitse aastat. Alates 01.01.2014 on sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat. Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. Maksuotsuse või vastutusotsuse puhul algab aegumistähtaeg kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril.

Intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg oli varem üks aasta, alates 01.01.2014 on see viis aastat nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist alates

Enne 2014. aasta 1. jaanuari tekkinud nõuetele kohaldatakse alates 2014. aasta 1. jaanuarist kehtivat sundtäitmise aegumistähtaega. Enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud intressinõuetele ja muudele maksuhalduri poolt sissenõutavatele rahalistele kohustustele kohaldatakse kuni 2014. aasta 1. jaanuarini kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni .

Aegumistähtaeg ei katke enam maksuvõla tasumise ajatamise korral.

Kui sundtäitmise aegumistähtaja on katkestanud asjaolu, mis ei ole alates 2014. aasta 1. jaanuarist enam tähtaja katkemise aluseks, loetakse tähtaja katkemise alus äralangenuks 2014. aasta 1. jaanuarist alates ning uus aegumistähtaeg ei hakka kulgema.

-Täpsustati Maksukohustuslaste registrit puudutavaid sätteid, rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamise ja maksusaladusele juurdepääsu korda.

-Täpsustati maksuhalduri ja kohtutäituri täitetoiminguid. Kui varasema redaktsiooni kohaselt oli maksuhalduril õigus sisse nõuda MKS-i alusel määratud rahatrahve siis muudatuste kohaselt võib MTA sisse nõuda kõik enda määratud trahvid (nt tolliseadus, tubakaseadus, alkoholiseaduse alusel määratud). Täpsustati, et maksuhalduril endal puudub vara realiseerimisõigus.

– MKS –s puudus varem elatisnõude täitmise eelisjärjekord võrreldes muude MTA arvestuses olevate nõuetega. MKS viidi kooskõlla täitemenetluse seadustiku (TMS) §-ga 119. TMS-is, PankrS-is, samuti VÕVS-is on esikohal elatise nõuete täitmine. Tõhusama elatisnõuete täitmiseks välistati lapse elatise nõude katteks arestitud tagastusnõude tasaarvestamine tasumisele kuuluvate rahaliste kohustustega.
– Kehtivas MKS §-s 105 on reguleeritud nn ettemaksukonto arvestuses olevate kohustuste tasumise järjestus, st summad mis ettemaksukonto arvestusse tasutakse, kantakse kohustuste katteks seaduses sätestatud järjekorras, mitte isiku vabal valikul.
01.04.2014 lisandus MKS § 105 lg 6 loetellu esimeseks nõudeks rahatrahv ja rahaline karistus. Seega, et kui ettemaksukontol on rahatrahvi jõustumise päeval vaba raha, siis loetakse tasutuks esmalt trahvinõue.

– 01.07.2014 jõustus töötajate registreerimise kohustus, loodi Töötajate register. Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine.
– 01.08.2014 jõustus tasutud maksusummade avaldamine . Maksuhaldur avaldab oma veebilehel maksukohustuslase (välja arvatud füüsilisele isiku, kes ei ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana) kalendriaasta jooksul tasutud maksusummad kord kvartalis summeeritult kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks järgmiselt:
1) kõikide riiklike maksude summa kassapõhiselt;
2) sotsiaalmaksu, residendist füüsilise isiku tulult kinnipeetud tulumaksu ning kohustusliku kogumispensioni maksete ja töötuskindlustusmaksete summa kassapõhiselt

– Juhul, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis varem ei koostatud revisjoniakti, vaid esitati maksukohustuslasele sellekohane teade. Alates 01.08.2014 koostatakse maksukohustuslase taotlusel revisjoniakti. Revisjoniakti koostamise ja sellega tutvumise taotlus tuleb esitada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne kalendripäeva jooksul maksukohustuslasele teate kättetoimetamisest arvates.

– Alates 01.08.2014 on tagastusnõude täitmise tähtajaks senise 30 päeva asemel 60 päeva. Summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 60 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Kui tagastusnõude täitmise taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse enammakse 60 päeva jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates, kui maksuhaldur ei otsusta täita tagastusnõuet varem.

-Kui pärand on avanenud 2014. aasta 1. augustil või hiljem, ei arvestata intressi pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt pärandi avanemise päevast arvates.

2015. aastal veel midagi olulist muutunud ei ole, 01.01.2015 jõustus Maksukorralduse seaduse muudatus maksuõigusrikkumiste eest kohaldavate karistuste osas, kuid muudeti vaid paragrahvide struktuuri ning karistuste määrad jäid samaks.
Kui väärteo üldine aegumistähtaeg on 2 aastat, siis maksualaste väärtegude puhul on aegumistähtaeg kolm aastat ning see sätestati ka MKS-s.

Käibemaksuseadus

2014.aastal jõustunud olulisemad muudatused:
– 01.11.2014 jõustus 1000 euroste arvete deklareerimise kohustus. Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20-protsendise ja 9-protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud KMS §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. Käibedeklaratsiooni lisal arveid ei summeerita.

Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata selliste tehingute ja toimingute eest väljastatud ja saadud arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus (näiteks advokaadibüroo ei kajasta oma klientidele esitatud arveid ). Samas teenuse saaja võib need andmed vabatahtlikult teatada, kui ta seda soovib.

-Alates 01.12.2014 piiratakse sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenustele ostmisel makstud käibemaksu mahaarvamist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang on üldreeglina 50% (nii sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel (näiteks kütus, autopesu, remont jms) hoolimata sellest, kui palju erasõite tehakse. Kui sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks (välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, KMS § 30 lg 4 p 5), võib sisendkäibemaksu maha arvata 100 %. Kui sõiduautot kasutatakse eranditult ettevõtluse tarbeks, peab olema ettevõtja suuteline seda tõendama.

Sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel enam omatarbena ei käsitata, välja arvatud taksovedu, õppesõidud.
Sõiduautodest tuleb MTA-d teavitada, käibedeklaratsioonil deklareeritakse nii täielikult kui osaliselt ettevõtluses kasutatavad sõiduautodega seotud sisendkäibemaks kui ka autode arv.

01.01.2015 jõustusid elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamise muudatused.

Elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste maksustamisel tuleb lähtuda Euroopa Nõukogu määrusest. Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts 2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed, artiklis 7 on sätestatud elektrooniliselt osutatava teenuste loetelu . Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 1042/2013, 7.oktoober 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teenuse osutamise koha osas sätestab telekommunikatsiooniteenuste, ringhäälinguteenuste mõisted ning määratleb tõendid kliendi asukoha kindlakstegemiseks ja eelduste ümberlükkamiseks.

Elektrooniliselt osutatav teenus on KMS tähenduses :
1) veebikeskkonna võõrandamine;
2) veebi administreerimine;
3) programmi ja seadme kaughooldus;
4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise võimaldamine;
6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng;
7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne;
8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused.
Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.

Elektroonilise side teenuse mõiste on sätestatud elektroonilise side seaduse § 2 punktis 6. Elektroonilise side teenus on teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus.
Kui osutatakse elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses või elektrooniliselt osutatavat teenust Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, siis on teenuse käibe tekkimise koht Eesti.

Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti , kui osutatakse elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust teises liikmesriigis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena (vt KMS § 10 lg 4 p 10) .
Nii ühendusevälisele kui ühendusesisesele maksukohustuslasele jääb kehtima endiselt 0 % ( KMS § 15 lg 4 p 1 ; § 10 lg 5 p 7 ja p 8), kuid teises liikmesriigis asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenuse puhul tuleb arvestada, et alates 1. jaanuarist 2015 maksustatakse elektroonilise side teenuse ning elektrooniliselt osutatavad teenused alati selles liikmesriigis, kus asub teenuse saaja ning selle liikmesriigi maksumääraga. Seega tuleb arvestada tarbimisliikmesriigi reeglitega.
Teise liikmesriigi mittekäibemaksukohustuslasele osutatud elektroonilise side teenuseid ja elektrooniliselt osutatavaid teenuseid enam Eesti käibedeklaratsioonil ei kajastata.

Eesti käibemaksukohustuslane, kes osutab elektroonilise side teenuseid ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid teise liikmesriigi mittekäibemaksukohustuslasele, peab valima, kas ta:
1. registreerib ennast käibemaksukohustuslaseks teenuse saaja asukoha liikmesriigis ja täidab seal käibemaksukohustuse või
2. registreerib ennast MOSS-erikorra kasutajaks Eestis (esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse) .

Teistes liikmesriikides osutatud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse deklareerimise lihtsustamiseks on loodud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord. Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega nr 815/2012 on kehtestatud kõigile liikmesriikidele ühine MOSS-deklaratsioon (ingl k Mini One Stop Shop), kus deklareeritakse osutatud elektroonilise side teenused ja elektrooniliselt osutatava teenused (Telecommunications, broadcasting & electronic services). Erikorra kasutamisel deklareeritakse ja tasutakse teises liikmesriigis mittekäibemaksukohustuslastele osutatud teenustelt arvestatud käibemaksu oma asukohariigi (registreerimisliikmesriigi) maksuhaldurile, kes kannab saadud summa edasi teise riigi (tarbimisliikmesriigi) maksuhaldurile.Deklareerimisperiood on kvartal ja deklaratsioon tuleb esitada elektrooniliselt e-maksuametis deklareerimisperioodile järgneva kuu 20 kuupäevaks. Esimene MOSS-deklaratsioon tuleb esitada 2015. a I kvartali kohta hiljemalt 20. aprilliks 2015.

Tulumaksuseadus

-01.01.2014 jõustus Tulumaksuseaduses 51. peatükk, mis käsitleb lepingulise investeerimisfondi tulu maksustamist.

– Alates 01.01.2014 käsitatakse väärtpaberi kehtivuse kaotamist väärtpaberi müügina. Seega on võimalik kehtivuse kaotanud väärtpaberi soetamismaksumus kulusse kanda.

– Isikliku sõiduauto ettevõtluses kasutamise hüvitamise korra muudatused.

Kui varem võis ilma sõidupäevikut pidamata hüvitada maksuvabalt 64 eurot, siis alates alates 01.09.2014 ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele hüvitist ilma sõidupäevikut pidamata maksta ei saa. Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on alates 01.09.2014 sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsusse määrusega.

Alates 01.01.2015 on residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise väljamakseid kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks .

-Alates 2015 on tulumaksu määr 20%, füüsilise isiku maksuvaba tulu 1848 eurot (154 eurot kuus) ja täiendav maksuvaba tulu pensioni korral 2640 eurot maksustamisperioodil.

TuMS § 48-53 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale alates 2015. aastast arvuga 0,80.

-Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks oleva kuumäär tõuseb 2015.aastal 355 euroni (kehtestatakse 2015.a riigieelarve seadusega), töötuskindlustuse makse määrad langevad – töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. ( Vabariigi Valitsuse 26.09.2014 määrus nr 151“ Töötuskindlustusmakse määrad aastatel 2015–2018“)

-01.01.2015 jõustusid mitmed muudatused ja täiendused tulumaksuga mittemaksustatavate tulude osas (näiteks laevapere liikmele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmele reisil viibimise ajal antava toitlustamise maksumuse maksuvaba summat tõsteti 10-le eurole; ametnikule ei saa enam lapse sünni puhul toetust tulumaksuvabalt maksta ( jm vt ka TuMS § 13 lg 3 punktid 14 , 6, 7 , 13 ) .

-01.01.2015 täienesid TuMS § 1 lg-s 3 nimetatud maksuobjektid. Juurde on lisatud „põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed.”

-Kui varem loeti erisoodustuseks laenu andmine rahandusministri määrusega kehtestatud alamäärast madalama määraga, siis alates 01.01.2015 on erisoodustuseks on laenu andmine turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär (TuMS § 48 lg 4 p 6).

-Erisoodustuseks ei loeta kulutusi, mida tehakse töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40%-st (kuulmispuude puhul kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste, abivahendite andmiseks väärtuses, mis kalendriaastas ei ületa 50% töötajale selle aasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast.

-Muudeti tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kandmise ja kustutamise korda (TuMS § 11). Lõplikke otsuseid teeb alates 01.01.2015 MTA ise.
-Muudeti ka maksusoodustustega seonduvat informatsioonikohustust (TuMS § 571). Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isik (§ 11) on kohustatud esitama deklaratsioon muuhulgas ka tulumaksuga mittemaksustatavate stipendiumide saajate ja igale isikule makstud stipendiumi suuruse kohta. Usuline ühendus ei pea esitama deklaratsiooni kingituste ja annetuste saamise kohta

-01.01.2015 jõustusid muudatused investeerimiskonto (TuMS § 172). Investeerimiskonto väljamaksena ei käsitata valuuta konverteerimist investeerimiskontol. Kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, deklareeritakse selle finantsvara võõrandamisest saadud kahju investeerimiskonto väljamaksena.

-TuMS § 19 lg 3 punkt 3 täpsustab, et tulumaksuvabad on vaid seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetused.Samuti kehtestatakse maksuvabastus Euroopa Liidu struktuuritoetusest töötule makstavat sõidu- ja majutustoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses ( § 19 lg 3 p 31 ) ning asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 alusel tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstavat tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses (§ 19 lg 3 p 15).
Tulumaksuvabastus ei kehti asendusteenistuja toetusele, reservväelase toetusel ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstavale toetusele ( § 19 lg 4).

-TuMS-s sätestati stipendiumi mõiste ja tulumaksuga mittemaksustatavad stipendiumid ( § 19 lg 5- 7. Stipendium TuMS tähenduses on tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele. Stipendiumi oluline nõue on tulevikku suunatus. See tähendab, et tulemuste ja töö eest saadavat tasu ei saa lugeda stipendiumiks.

-TuMS täiendati mitteresidendi tulu maksusutamise osas. Tulumaksuga maksustatakse kasu vara võõrandmisest, kui võõrandati Eestis asuvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ( TuMS § 29 lg 4 p 21). Ettevõtlustulust lubatud mahaarvamisi võib teha ka mitteresidendist füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht ( § 14 lg 5) . Mitteresidendile makstavad kindlustushüvitised maksustatakse sarnaselt residendile. Mitteresidendile, kes residendiga sarnaselt maksustatavast tulust mahaarvamisi, väljastatakse maksuteade. TuMS § 5 lg 1 muudatuse kohaselt vabastatakse mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, vabastatakse maksuhaldurile deklaratsiooni esitamise kohustusest püsivast tegevuskohast väljaviidud kasumi kohta .

-01.01.2015 jõustunud TuMS § 36 lg 7 muudatused FIE erikonto osas. Kui erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ületab maksumaksja sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat, millest on tehtud §-s 32 sätestatud mahaarvamised, siis nimetatud tulemit ületavat osa maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha ei arvata ning selles osas erikonto kahanemist ettevõtlustulule ei liideta.

-Kui maksumaksja oma ettevõtlustulust maha arvanud vara soetusmaksumuse või on vara omandanud ettevõtte hulka kuuluva vara üleandmise või pärimise teel, ) loetakse vara müügihind või vahetuse teel saadud vara turuhind maksumaksja ettevõtlustuluks

– Alates 01.01.2015 loetakse pärandina saadud vara soetamismaksumuseks üksnes pärija tehtud kulud.

-Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu võetakse arvesse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel kõigi TuMS §-s 41 nimetatud väljamaksete tegemisel ( TuMS § 42 lg 1). Residendist füüsilise isiku välisriigis saadud tuludega soetud juurdemaksmise kohustus on 1. oktoobril ( TuMS § 46 lg 4) .

-TuMS § 49 lõikes 4 sätestatakse, milliseid TuMS § 11 nimekirja kantud isiku (s.o. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isik) väljamakseid ei maksustata tulumaksuga. Varasem “äripartner“ on asendatud sõnaga „koostööpartner„. Mittetulundusühingu ja sihtasutuse koostööpartnerina käsitatakse ka füüsilist isikut, kes oma vabast ajast ja tasu saamata osaleb mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuses. Kingitusena või annetusena ei käsitata TuMS § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku vara üleandmist tema heategevusliku avalikes huvides toimuva tegevuse eesmärkide saavutamiseks.

-Alates 01.01.2015 muutuvad TSD vormid (tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormid – TSD ja TSD lisad, TD ning INF 14 ja INF 15).

Kui residendist juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja tööandjana tegutsev mitteresident teeb TuMS § 48 lõike 4 punktis 10 nimetatud tasemekoolituse kulusid, mida ei käsitata erisoodustusena, on ta kohustatud esitama selliste kulude kohta Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni järgmise aasta 1. veebruariks. (TUMS § 562).

Täiendatud on vormi INF 14. Kui väljamakse on maksustatud erisoodustusena, siis vormi esitama ei pea. Kui väljamakse on maksustatud osaliselt erisoodustusena, iis tuleb deklareerida see osa, mis ei ole erisoodustus.

2015. aasta jooksul makstud isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise ning töötajate maksuvabade tasemekoolituste kulude kohta tuleb esitada 1. veebruariks 2016 informatiivne deklaratsioon ( INF 14).

-Deklareerimiskohustus on alates 01.01.2015 TuMS § 49-53 nimetatud kulude ja väljamaksetele lisaks ka TuMS §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustust mõjutavad asjaolude kohta (TuMS § 54 lg 2 )

Maksukohustuse tekkimist või selle suurust mõjutavad asjaolud on näiteks äriühingu omakapitali tehtud sissemaksed, välisriigis kinnipeetud ja tasutud tulumaks, saadud tulud, mille arvel saab TuMS § 50 lõigete 1¹ ja 2¹ kohaselt maksta dividende tulumaksuvabalt, teha väljamakseid omakapitalist, samuti teisele äriühingule kuulunud samasugused õigused, mis on saadud äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus.
Residendist juriidiline isik ning §-s 53 nimetatud mitteresident on kohustatud deklareerima 2015. aasta 10. veebruariks esitatavas § 54 lõikes 2 nimetatud maksudeklaratsioonis kõik §-des 50 ja 53 sätestatud maksukohustuse suurust mõjutavad asjaolud 2014. aasta 31. detsembri seisuga. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühing ei või deklareerida tema omakapitali tehtud sissemaksena ühinemises osalenud äriühingu poolt tema omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel osalenud omandav äriühing võib deklareerida jagunemisel saadud omakapitali sissemaksena ainult jaguneva äriühingu poolt talle üle antud omakapitali sissemaksete osa.(TuMS § 61 lg 44)
-Dividendid ja kasumieraldised.
TuMS § 18 lg 4 sätestab, et kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Selliselt maksustatud kasumiosa arvel saadud kasumieraldisi tulumaksuga ei maksustata
01.01.2015 kaotas kehtivuse TuMS § 60- “Erisused dividendide maksustamisel“ ning § 61 lg 27 ja lg 28 rakendussätted varasemate dividendide kohta.
1994-1999.a teenitud jaotamata kasumi või kuni 2004.a kinni peetud tulumaksu jäägi puhul ei ole võimalik alates 01.01.2015 enam eeltoodud sätetest tulenevaid mahaarvamise kasutada.

-TuMS § 50 lg 2 täiendab äriühingu omakapitali sissemaksete korda äriühingute ühinemise ja jagunemise teel. Ühendanud või ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse ühe ühinenud äriühingu poolt teise ühinenud äriühingu omakapitali või ühinenud äriühingu poolt ühinemisel asutatud äriühingu omakapitali tehtud sissemakseid. Jagunemisel käsitatakse omandava äriühingu omakapitali sissemaksena enne jagunemist tema omakapitali tehtud sissemakseid, mille arvel ei ole tehtud omakapitalist väljamakseid või mida ei ole üle antud teisele äriühingule, ning jaguneva äriühingu poolt talle üle antud samasuguste sissemaksete osa.