Vaidlus puudutas ametikohalt vabastamist seoses haldusreformi käigus kohaliku omavalitsuse üksuste ümberkorraldamisega. Tulenevalt vabastamise alusest vaieldi selle üle, kas tegemist oli ametikoha lõpliku kaotamisega või säilis kaebaja varasem ametikoht ka uues ametiasutuses ning kuidas oli õige sellises olukorras rakendada üleviimise ja koondamise aluseid.

Kaebaja suhtes leidis teenistusandja, et tema seadusest tulenev ametikoht teatavate ülesannete lisandumise tõttu ei olnud enam endine ja kaotati haldusreformiga ning seetõttu tema üleviimist uude ametiasutusse ei olnud vaja kaaluda ja ta tuli koondada. Samas teostas teenistusandja vabastamise otsustamisel mingil määral ka kaebaja võrdlust teisel samal ametikohal olnud ametnikuga. Tulemuseks oli vabastamise käskkiri, mis oma põhjendustelt ja alustelt ei käinud kokku seaduse ja kohtupraktikaga.

Kuna halduskohus kaebust ei rahuldanud, siis jätkus vaidlus ringkonnakohtusse. Viimane nõustus kaebajaga, et ametikoht kui selline säillis ehk oli olemas üleviimissituatsioon. Ametiülesannete sisulist muutmist, millele vastustaja tugines, ringkonnakohus ei tuvastanud ja lisaks ei olnud täidetud ka ATS § 90 lg 1 p 3 nõue nõusoleku küsimise kohta. Samuti nõustus ringkonnakohus, et ametnike sobivuse hindamisel ametikohale oli vastustaja teinud kaalumisvea. Kaebaja taotles ebaseadusliku ametist vabastamise tõttu tavapärase kolme kuu hüvitise suurendamist, leides, et teenistusest vabastamine on vastuolus Euroopa sotsiaalhartast tuleneva põhimõttega, et kellegi töösuhet ei lõpetataks seadusliku aluseta ja kaebaja suhtes eirati tahtlikult üleviimissituatsiooni võrreldes teiste amenikega, siis ringkonnakohus kahjuks ebavõrdse kohtlemise väitega ei nõustnud.

Kuna teenistustest õigusvastaselt vabastamisel ametikohale ennistamise võimalus puudub, siis jääb isikule võimalus kohtutee tulemusena saada üldjuhul hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, mida kohus võib tulenevalt teennistussuhte lõpetamise asjaoludest ja poolte huvidest kas suurendada või vähendada. Võrdse kohlemise põhimõtte rikkumisel kolme kuu hüvitise piiri ei ole. Vaidlusaluse haldusasja number on 3-18-43.