Juhtumi asjaolude kohaselt tellis hageja rehvide veoks Tšehhist Eestisse veoteenuse veoettevõttelt (menetluses kostja). Kostja rehve hagejale nõutud ajal ja korras üle ei andnud, kuna kaup läks kaotsi. Tulenevalt rehvide kaotsiminekust esitas hageja kostjale nõude kaotatud kauba eest, mida kostja asus ka osaliselt hüvitama. Hageja ise hüvitas oma kliendile, kes rehvid tellis, kahjunõude alusel kooskõlas CMR art 23 lõikega 1 kauba täieliku kaotsiminekuga tekkinud kahju.
Mõne aja möödudes tuvastas politsei kriminaalmenetluse käigus kaotsiläinud rehvide asukoha. Kuna rehvide tellija oli hageja käest saanud kahjuhüvitise, ei olnud tellija enam huvitatud rehvide omandamisest, mistõttu võttis rehvid vastu hageja tuginedes CMR artiklile 20 lõikele 3.
Kuna tegemist on eritellimusel spetsiaalselt kolmandasse riiki importimiseks valmistatud rehvidega, millel Euroopa Liidu vabaturul praktiliselt turg puudub, siis realiseerimata rehvidel turuväärtuse puudub. Kostja keeldus pärast hageja poolt rehvide vastuvõtmist politsei käest, kahju hüvitamast, väites, et kahju ei ole hagejale tekkinud, kuna on saanud enda valdusesse rehvid. Kostja ja maakohus olid seisukohal, et hagejal ei ole kauba väärtuse hüvitamisega kahju tekkinud, kuna ta sai enda käsutusse kadunud kauba ja et hagejale üleantud rehvide väärtus tuleb automaatselt lugeda võrdseks nende rehvide vedaja poolt vastuvõtmisel saatedokumentides fikseeritud kauba väärtusega tulenevalt CMR artiklist 23.
Ringkonnakohus kostja ja maakohtu seisukohaga ei nõustunud, et hagejale kahju tekkimise ulatuse kindlakstegemisel ei oma tähtsust üleantud kauba tegelik väärtus peale hagejale üleandmist TsÜS § 65 mõttes. Ringkonnakohtu kolleegium selgitab, et CMR reguleerib eelkõige kauba kaotsiminekuga tekkinud kahju suuruse määramist (art 23 lõiked 1 ja 2) ja vedaja riskivastutust (vastutusest vabanemise alused art 17 lõiked 1, 4).
„VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega käesolevas asjas saab hagi eesmärgiks olla hageja asetamine sellisesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kaup ei oleks kaotsi läinud. Sellisel juhul oleks tal olnud rahalisis vahendeid rohkem xxx summa ulatuses, nüüd aga on hagejal selle summa asemel koorem väärtusetuid rehve.“
Kostja vedajana pidi olema teadlik CMR-i vedaja vastutuse sätetest, mistõttu on täidetud kahju ettenähtavuse põhimõte VÕS § 127 lõike 3 mõttes.
Kohtumenetluse tulemusel (ca 1,5 aastat) kohus rahuldas ettevõtte hagi ja mõistis kostjalt hüvitamata kahju välja. Riigikohus kostja kassatsiooni menetlusse ei võtnud.
