Vandeadvokaat Vahur Kivistik, vandeadvokaat Andres Past ja advokaat Siiri Pajupuu esindasid klienti Euroopa Liidu disainilahendusega seotud tsiviilkohtumenetluses, milles sõiduki valmistaja nõudis kliendilt visuaalselt identsete velgede importimise, turustamise ja müügi ning intellektuaalomandiõiguse rikkumise lõpetamist.
Sõiduki valmistaja põhimõtteliseks eesmärgiks oli raskendada B-kategooria varuosade importimist ja müüki, et piirata teiste tootjate velgede (koopiavelgede) kasutamist oma sõiduki velgede varuosadena. Sõiduki valmistaja eesmärgi saavutamine ja hagi täielik rahuldamine oleks tarbijale ja autoomanikule tähendanud seda, et B-kategooria varuosade turg kaob ning sõiduki parandamisel tuleb igal juhul osta tootja kallim originaalvaruosa. Autoomanikule on selle vaidluse tulemusena ka hea teada, et kuna koopiavelgi võib kasutada vaid auto välimuse taastamiseks ja parandamiseks, siis võvad velgede müüjad esitada ostjale täiendavaid küsimusi selle kohta, miks autole uusi velgi vaja on.
Pooled vaidlesid muu hulgas küsimuste üle, kas väikese tehnilise (velje nihke) erinevusega toode on varuosa ühenduse disainilahenduse direktiivi art 110 tähenduses ning kas nelja velje samaaegne ostmine välistab parandamistingimuste kohaldamise. Kohtuasja analüüsis ka Riigikohus, kes saatis asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus pidas aga vajalikuks välja tuua, et väikesed tehnilised erinevused ei välista velje käsitlemist varuosana ning teatavatel juhtudel (nt velgede ühtlane kahjustumine ilmastikutingimuste tõttu) võib sõiduki esialgse välimuse taastamiseks pidada põhjendatuks nelja velje samaaegset ostmist. Riigikohus ei pidanud aga parandamistingimustega kooskõlas olevaks seda, kui neli velge ostetakse lisakomplektina näiteks talverehvide kasutamiseks.
Asja uuel arutamisel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et varuosade importijal, müüjal ja turustajal on kõrgendatud hoolsus- ja teavitamiskohustus ning müüja peab tegema kõik mõistlikult võimaliku, et veenduda, et B-kategooria velgesid kasutatakse vaid parandamiseks. Ringkonnakohus leidis täiesti põhjendatult, et ülemäärane on sõiduki valmistaja nõue, et teavitamiskohustuse rikkumise tõttu peavad kohtumenetluse ajaks arestitud veljed olema hävitatud.
Kokkuvõttes sõiduki valmistaja ei saavutanud oma eesmärki ning klient saab oma äritegevusega (koopiavelgede impordi ja müümisega) jätkata tingimusel, et täidetud on kõik täiendavad parandustingimuste nõuded:
1) Teavitada tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või müügidokumentidel asjaolust, et
- asjaomane koostisosa sisaldab ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle ja
- vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks.
2) Tagada sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta koostisosa eesmärgil, mis on vastuolus art 110 lg 1 tingimustega.
3) Jätta koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimustega.
Artikkel 06.11.2020 ajalehes Postimees https://leht.postimees.ee/7103377/hiina-veljed-toid-kohtla-jarve-firmale-kohtutee-saksa-autohiiuga
