Büroo klient OÜ J importis kaupa Tai Kuningriigist, deklareeris kauba tollideklaratsioonil ja kliendil oli ka päritolusertifikaat, millest tulenevalt maksustati kaup 0%-lise tollimaksumääraga. Maksu- ja Tolliamet nõudis OÜ-lt J täiendava tollimaksu, dumpinguvastase tollimaksu ja käibemaksu tasumist.
Kohus asus seisukohale, et maksuotsuse tegemise aluseks olnud maksuhalduri järeldus, et kaebaja imporditud kaup oli Hiina päritolu, ei tugine maksuotsuses kajastatud tõenditele ega ole seetõttu piisavalt põhjendatud. Kohus juhtis ka tähelepanu, et vaatamata kohtumenetluses antud vastustaja selgitustele on maksuotsus sisuliselt rajatud OLAF’i (OLAF’i näol on tegemist Euroopa Liidu organiga, mille eesmärk on uurida ja tuvastada ühenduse finantshuve kahjustavaid pettusi) raportitele, millel üksinda ei saa olla sellist tõendusväärtust, nagu maksuhaldur neile omistanud on. Tallinna Halduskohtu hinnangul ei ole maksuhaldur nõuetekohaselt täitnud oma uurimiskohustust ega põhjendanud asjakohastele tõenditele viidates oma järeldusi sellise põhjalikkusega, et kogu tõendamiskoormus oleks üle läinud maksukohustuslasele.